Artikel ilmunud 17.11.2022 Õhtulehe teemalehes – Kodu ja Ehitus
Kelder on sajandeid enesestmõistetavalt kuulunud nii Eesti elamute juurde, olgu see siis hoiupaik maja all või suur maakelder taluhoovis. Viimaste aastakümnetega on kelder üha enam oma rolli kaotanud ja veel mõni aeg tagasi võis arvata, et see ongi hääbumisele määratud rajatis: milleks kelder, küsiti – külmikud on ju olemas! Taas kord selgub aga, et kõik tuleb ringiga tagasi.
Alles see oli, kui noorem rahvas ei tahtnud midagi kuulda peenarde tegemisest või moosikeetmisest – see oli miski, millega tegelesid vanavanemad. Märkamatult on hoiakud aga muutunud: jälle on ka noored pered hakanud köögivilja- ja marjaaedu rajama ning ise endale toitu kasvatama. Aina harvem räägitakse, et hoidistamine on mõttetu, pigem kipuvad tulimagusad poemoosid oma võlu kaotama, sest oluliseks märksõnaks on saanud tervislikkus ja üha rohkem arutletakse näiteks selle üle, kuidas hoidiste suhkrusisaldust vähendada.
Isetegemine on jälle moes – aga kõik see kodus kasvatatavhoidistatav- küpsetatav kraam vajab ka korralikku hoiukohta.
Vana kelder uues kuues
Nii mõnegi eramu all on omaaegne kelder küll olemas, aga paljudele neist pole ammu enam tähelepanu pööratud. Kas otsida nüüd välja mõni ehitusfirma, kes keldri korda teeks? Kui maja on remonditud, ehk mõni juurdeehitus tehtud, keldriaknaid kinni ehitatud vmt, siis pole kindel, et keldri kunagine hea hoiukeskkond on üldse taastatav.
„Keldrita ei pea siiski keegi jääma,“ kinnitab monoliitbetoonist moodulkeldreid ehitava Revonia müügijuht Helar Laur. „Meie nüüdisaegsed moodulkeldrid järgivad vanu keldritraditsioone, neid võib vana maakeldri eeskujul paigaldada taluõuele või sobitada hoopis linnamaja hoovi – ja kui tellija soovib, võime keldrile anda ka täiesti uue rolli.“ Maakelder, nagu nimigi ütleb, asub maa sees – keldrimooduleid ümbritsev pinnas reguleerib hoiuruumi kliimat. Vanadel maakivist keldritel, mida kasutati ennekõike puu- ja köögivilja ning hoidiste säilitamiseks, oli vajalik suurem kokkupuude maapinnaga, et ruumis püsiks headeks hoiutingimusteks vajalik niiskuse tase. Kõike seda on arvestatud ka Revonia moodulkeldrite puhul, hästi läbi mõeldud ehitustehniline lahendus on võimaldanud täielikult säilitada keldri traditsioonilised omadused.
Helar Laur ütleb, et kõige väiksem Revonia kelder, mille inimene endale hoovinurka võiks saada, on õige pisike, vaid 4,5 ruutmeetrine – aga tellida saab ka kas või kümme korda suurema. Igaühel on võimalik valida oma soovidele-vajadustele vastav ruumipaigutus ja otstarve.
„Tellija jaoks on moodulkeldri paigaldus lihtne, sest betooni valada pole vaja. Tavalise hoidistekeldri paigaldamiseks tuleb kaevata auk, täita selle põhi liiva ja killutikuga, mille peale läheb lõpuks geotekstiil,“ kirjeldab Laur. „Keldrihoone tõstetakse sinna lihtsalt peale ja vooderdatakse mullakihiga. Tellitud asukohas saab selle paika ühe päevaga.“
Veini- või juustukelder
Ka moodulkeldri katusele veetakse umbes meetri jagu mulda ja enamasti külvatakse sinna muru. Kärsitumad võivad muidugi rullida katusele lahti ette kasvatatud muruvaiba, praktilise meelega inimesed istutada sinna kõrvitsa- ja kurgitaimi või hoopis lilli – kuidas kellelegi rohkem meeldib.
„Revonia moodulkeldrid on vastupidavast raudbetoonist. Pealt on hoone kaitstud hüdroisolatsiooni ehk PUR-vahuga, seest viimistletud naturaalse lubikrohviga,“ kirjeldab Laur.
„Selline lahendus reguleerib hästi õhuniiskust ning hoiab ära ka hallituse ja seened.“
Erinevaks otstarbeks mõeldud keldreid eristatakse Lauri sõnul niiskuse ja temperatuuri tasakaalu järgi. Niiskuse reguleerimiseks kasutatakse erinevaid põrandatüüpe – vastavalt keldri otstarbele on neis rohkem või vähem niiskusavasid.
Näiteks veinide säilitamiseks, laagerdamiseks ja hoiustamiseks tavaline maakelder ei sobi, sest veinid vajavad eripäraseid hoiutingimusi. Veinikeldri põhi on valatud betoonist ja spetsiaalsed õhuavad reguleerivad õhu pealevoolu.
Samamoodi aitab spetsiaalne põrand hoida vajalikku sisekliimat juustukeldris, kus niiskuse ja temperatuuri suhe sõltub ka juustu sordist, millele kelder peab sobima. Teatud juhtudel on vaja temperatuuriga mängimiseks kasutada ka õhksoojuspumpa.
„Väljanägemiselt võivad meie maakeldrid olla täpselt samasugused nagu nad olid sadakond aastat tagasi, kõik uksed on käsitöö, nii puitosad kui ka naelad ja muud sepised, mida ustel kasutatakse,“ kirjeldab Laur. „Vanade taluaegadega on sarnane seegi, et ka meie keldrid pakuvad võimalust säilitada tervislikku toitu aasta läbi.“
Mitte ainult kelder
Revonia on betoonist võlvhooneid ehitanud juba ligi kümme aastat nii Eestisse kui ka kaugemale. „Selle ajaga on tulnud tellijaid, kes on keldrimoodulitele andnud sootuks uue otstarbe,“ ütleb Helar Laur. „Neisse on ehitatud saunu, neid on kasutatud pimeruumidena majutuseks, sigariruumideks – nii palju kui on inimesi, on ka ideid ja soove. Aga sõltumata sellest, mis otstarbel Revonia moodulitest ehitatud ruume kasutatakse, on kindel, et nendega käivad kaasas madalad energiakulud, nullilähedased hoolduskulud, ilmastikukindlus ja kvaliteet.“
IA MIHKELS – ia.mihkels@ohtuleht.ee
