Varjend ei pea olema ruum, mis seisab suurema osa ajast tühjana ja ootab kriisi. Tänapäevases elukeskkonnas võiks bunker olla hoopis nähtamatu osa meie igapäevasest ruumist – koht, millel on rahuajal täiesti teine funktsioon, kuid mis saab vajadusel kiiresti muutuda kaitstud ruumiks sõja, sõjaohu või muu kriisi korral.
Mõte on lihtne: kui ruumi on vaja kasutada ainult erandolukorras, siis miks mitte anda sellele ülejäänud ajaks teine eesmärk?
Varjend, mis ei tundugi igapäevaselt varjend
Hea bunker või varjend ei pea tähendama betoonseinu, tühja ruumi ja tööstusliku ilmega interjööri. Tänapäevase planeerimise juures saab varjendi siduda hoone, aia või avaliku ruumi arhitektuuriga nii, et selle olemasolu ei ole igapäevaelus peaaegu märgatavgi.
See võib olla mängutuba, hobiruum, panipaik või hoopis osa avalikust linnaruumist.
Oluline on mõelda varjendile mitte ainult kui kaitseruumile, vaid kui ruumile, millel on kaks eesmärki – üks igapäevaseks kasutamiseks ja teine olukorraks, kus on vaja kaitset sõja või muu kriisi eest.
Lasteaias võiks varjend olla hoopis mängutuba
Üks lihtsamaid näiteid on lasteaed.
Selle asemel, et jätta bunker tühjaks, võiks sellest teha valgusküllase ja hubase mänguruumi. Pehmed matid, lugemisnurk, mängumajad või loovtegevuste ala muudaksid ruumi laste jaoks päriselt kasutatavaks.
Ühest küljest on see koht mängimiseks ja avastamiseks, kuid vajadusel saab ruumi kiiresti ümber korraldada ja võtta kasutusele varjendina sõja või muu hädaolukorra ajal.
Selline lahendus muudab ka varjendi mõtte loomulikumaks, sest tegemist ei ole hirmutava keldriga, vaid tuttava ja turvalise ruumiga, kus nad on ka igapäevaselt viibinud.
Linnas võib varjend olla osa avalikust ruumist
Aga mis siis, kui varjend ei oleks üldse peidetud?
Kujutame ette linnaväljakut, mille keskel on madal roheline küngas. Ülevalt vaadates tundub see lihtsalt osa maastikust – sinna saab istuda, ronida või piknikku teha. Künka sees asub aga varjend.
Selle ümber võiks olla väike väljak, malelauad, istumiskohad või mänguala. Varjendi sissepääs ei peaks mõjuma tehnilise rajatisena, vaid võiks olla kujundatud osaks kogu väliruumi arhitektuurist.
Nii tekib olukord, kus varjend ei võta linnaruumilt midagi ära, vaid vastupidi, see annab sellele juurde.
Künka peal võiks olla väike paviljon, kohvik või isegi restoran. Maa all paikneks varjend ning maapinnal aga koht, kus inimesed saavad süüa, kohtuda ja aega veeta.
Üks ja sama rajatis täidaks seega korraga mitut eesmärki. Rahuajal igapäevast funktsiooni ning kriisi või sõja korral turvalise varjumiskoha rolli.
Varjend saab olla ka koht, kuhu minna, mitte koht, kuhu vaid peitu minna
Seda mõtteviisi võib laiendada veelgi. Maa-alusesse ruumi võib paigutada:
- mängutoa või lasteala
- jõusaali või treeningsaali
- hobiruumi
- töö- või loovruumi
- jalgrattaparkla
- panipaigad
- spordiväljaku
- sauna
- keldri või praktilise panipaiga
Kõige huvitavam ongi see, et varjendi kasutus ei pea olema seotud ainult hädaolukordadega. See võib olla osa sellest, kuidas me igapäevaselt ruumi kasutame.
Soomes on maa-alune linn juba reaalsus
Selle idee parimaks näiteks on Helsingi.
Soomes on maa-aluste ruumide planeerimine olnud linnaplaneerimise osa juba aastakümneid. Helsingis on ulatuslik maa-alune võrgustik, kus varjendid on ühendatud teiste linna funktsioonidega.
Maa all asuvad näiteks parkimishallid, spordiruumid, mängualad, ujulad, metroojaamad ja muud vaba aja veetmise kohad. Helsinki linna andmetel kasutatakse suuri kaljusse rajatud varjendeid tavatingimustes parkimise ning spordi- ja vaba aja tegevuste jaoks.
Üks hea näide on Helsingi Itäkeskuse ujula, mis toimib tavapäraselt ujulana, kuid on projekteeritud nii, et seda saab vajadusel kasutada tsiviilkaitsevarjendina sõja või muu tõsise kriisi korral.
Helsingi maa-aluses linnas on ka mängu- ja spordirajatisi. Näiteks Hakaniemi piirkonnas asuv maa-alune mänguala Play Cave näitab hästi, kui vähe peab tänapäevane bunker üldse meenutama klassikalist varjendit.
See ongi kaheotstarbelise ruumi mõte ehk inimesed ei lähe sinna tavapäeval varjendisse, vaid hoopiski ujuma, trenni tegema, mängima või parkima.
Miks mitte tuua sama mõtteviis ka Eestisse?
Eesti linnad ja elukeskkond muutuvad. Samal ajal muutub järjest olulisemaks ka küsimus, kuidas kasutada olemasolevat ruumi võimalikult targalt.
Ka varjend võiks olla midagi enamat kui ruum, mida kasutatakse vaid hädaolukorras. Kompaktsemaid varjendeid, näiteks 4,5 m², 11,7 m² ja 16,4 m² lahendusi, saab planeerida erinevatesse keskkondadesse – lasteaia, korterelamu, ettevõtte või avaliku ruumi juurde.
Rahuajal võib varjend täita hoopis teist rolli. See võib olla praktiline kelder või panipaik, kus hoida toiduaineid, aiatarbeid ja muud vajalikku, aga miks mitte ka hobiruum, mängutuba või isegi saun? Nii muutub maa-alune ruum osaks igapäevasest elukeskkonnast, mitte kasutamata pinnaks, mis ootab kriisi.
Just selline mitmeotstarbelisus annab maa-alusele ruumile suurema väärtuse. Revonia lahenduste puhul saab mõelda varjendile samamoodi nagu keldrile või saunale – ruum peab olema kasulik ja kasutatav ka tavapärases elus, kuid vajadusel täitma oma kõige olulisemat eesmärki ehk pakkuma kaitset.
Väiksemad 4,5 m², 11,7 m² ja 16,4 m² varjendilahendused võimaldavad seda mõtteviisi rakendada ka siis, kui ruumi on vähe. Varjend ei pea olema suur maa-alune kompleks. See võib olla kompaktne ja läbimõeldud osa kodust, hoovist või suuremast hoonest.
Varjendi tulevik ei pea olema nähtav
Kõige huvitavam varjend on võib-olla just see, mida me varjendina ei tajugi.
Me ei pea ehitama ruumi ainult sõja või kriisi jaoks.
Võime ehitada ruumi, mis on meile igapäev vajalik ning on samal ajal valmis kaitsma meid ka siis, kui tavapärane elu muutub.
Hea varjend on ruum, mille olemasolu ei pea igapäevaselt märkama, kuid mille väärtus muutub eriti oluliseks siis, kui seda päriselt vaja on.
