Tihti küsitakse, et mis temperatuur täpsemalt Revonia keldris suvel ja talvel on?
Ning veidral kombel ei ole meil juba 10 tegutsemisaasta jooksul ühest ning täpset vastust tekkinud. Suuresti oleneb temperatuur asukohast, pinnasest, sügavuspaigaldusest, kas asukoht on päikesele avatud või varjuline ning väljas olevast ilmast – tegureid on mitmeid ja täpselt prognoosida hoiustamistingimusi on sisuliselt võimatu.
Keskmiselt on klientide tagasiside olnud, et Revonia juurviljakeldris on suvel 7-15 kraadi. Talvel see eest aga keskmiselt 2-7 kraadi ning jäätumist ei ole tavapärase kasutusega märgatud.
Kõik muidugi oleneb ka hoiustatava iseärasustest. Näiteks juurikad soovivad niisket, jahedat ja stabiilset temperatuuri, et kaua säilida. Selle tarbeks oleme juurvilja keldri põrandale loonud niiskusrestid. Restid lasevad maapinnast tuleval niiskusel keldrisse siseneda ning koostöös seintel oleva lubikrohviga hoiab kelder stabiilset niiskustaset. Liigniiskuse korral salvestab lubrikrohv selle endasse ning kuivemal ajal laseb üleliigse ruumi tagasi. Samal põhjusel võib märgata, et külmkapis läheb porgand ja kartul kiirelt pehmeks ning kummiseks – see ongi põhjustatud vähesest niiskustasemest.
Igal keldri omanikul tasuks oma keldri eripärade ja käitumise jälgimiseks varuda termomeeter ja ka niiskusemõõdik. Näiteks, juurikate ja hoidiste säilitamiseks on soovituslik suhteline õhuniiskus maakeldris 75–95% vahel. Juurikad ja hoidised säilivad kõige paremini aga 0-10 kraadi juures. Liha ja juustude säilitamiseks on soovituslik temperatuur 11-14 kraadi ning suhteline õhuniiskus 70-80%. Veinikeldris on ideaalne temperatuur aga 8-19 kraadi ning suhtelise õhuniiskuse tase 55-75%. Revonia tootevalikust leidub ka suuremaid keldreid, kus on koos nii juurikad kui veinid. Selle lahendamiseks on ruumide vahel vaheseinad ja uksed ning ühes ruumis on niiskusrestid ja teises mitte.
Ajapikku kujuneb välja ka see, kui tihti keldrist juurikad kööki tuuakse. Mõni pere toob sealt nädalaks vajamineva, mõni käib harvemini, mõni tihemini. Peale mõningast kasutust võib näha alles keldri iseloomu ning alles siis saab säilitustingimusi maksimaalselt ära kasutada. Kui kelder ei käitu päris nii, nagu vaja, on selle tingimusi võimalik ka muuta.
Nippe keldri temperatuuri reguleerimiseks:
- Kui kelder on ajaga soojemaks läinud kui öine temperatuur, siis tasub keldriuks ööseks lahti jätta ning hommikul see sulgeda. Peale paari seda ööd korrates on kelder jälle mõnusalt jahe. Siinkohal tasub ka jälgida, et mõni näriline keldrisse ei pääseks! Kui näriline juhuslikult peremehe järel keldrisse uksest ei astunud siis väga muud moodi ta sinna ka ei saanud. Ka ventilatsioonisüsteemi on paigaldatud närilisevõrgud ning kuna moodul koosneb ühest tervest tükist, siis kuskilt mujalt ta varasalve ei pääse.
- Oluline on keldris tagada hea õhuringlus ning ventilatsioon. Kui aga keldris temperatuur väga kõigub ning soe õhk pääseb keldrisse kergelt, siis tuleks laes olevad õhu väljapääsu ning seintel olevad õhu sissepääsu plafoonid sulgeda või vähemalt natukene rohkem kinni keerata. See tagab, et keldrist väljuva jaheda õhuga ei seguneks palju keldrisse sissetulevat sooja õhku.
- Meie keldritel on põhjusega kaks ust. Välimise ukse eesmärk on kaitsta eeskoda kuumutava päiksepaiste, lume, vihma ja muu eest ning sisemine soojustatud uks kaitseb kõike, mis sissepoole jääb. Lisaks on kaks ust vajalik selleks, et soe õhk palaval suvepäeval omaniku järel keldrisse ei pääseks. Kõige õigem on peale välimisest uksest sisenedes korraks seisma jääda kahe ukse vahele ning alles siis avada sisemine uks. Kui keldrisse siseneda suure sooja või külmaga, siis kindlasti veenduda, et üks ustest oleks alati suletud. Keldril puudub mehaaniline temperatuuri
hoidja seega iga väljast tulev suurem muudatus võib võtta ca nädala, et sisekliima jälle stabiliseeruks. - Kui on soov keldris aastaläbi hoiusta temperatuuritundlikke asju nagu veine, piima ja lihatooteid, siis oleks mõistlik keldrisse muretseda pakase-, või isegi külmavaht, mis hoiab pidevalt muutuvatest välisoludest olenemata keldris ühtlast temperatuuri. Ka pakasevahi elektrikulu ei tohiks suureks osutuda tänu keldri heale soojustusele.
On olemas ka mõned ehituslikud soovitused, mis tagavad keldri veelgi stabiilsema temperatuuri:
- Planeeri sissepääsuuks sinna suunda kus ta saab kõige vähem päevast päikest. Soovituslik on paigalduseks aias planeerida ka koht, mis jääks majade või ümbritseva looduse varju.
- Kaalu varikatuse paigaldamist sissepääsule. Lisaks sellele, et see hoiab sademete ja lume sattumist keldri ukse ette on see ka suureks abiks päikese blokeerimisel uksele.
- Kelder on valmistatud raudbetoonist, kaetud Talvel see eest aga keskmiselt +5 kraadi ning jäätumist ei ole tavapärase kasutusega märgatud.PUR vahuga ning soovituslikult ka 1m pinnasega. See peaks tagama keldrile väga hea soojapidavuse. Kuid veel parema soojapidavuse eesmärgil on võimalik kelder rajada ka sügavamale maa sisse. Näiteks 2-4m sügavusele. Siis on ümbritsevat pinnast rohkem ning maa soojusenergia hoiab keldrit temperatuuri veelgi stabiilsemana. Selliselt on keldri tekitatav murumätas ka hoovis märkamatum.
- Istuta keldri katusele taimi ja põõsaid. Läbi lehtede ja taimestiku varju ei pääse päike otse keldri mätast kuumaks kütma.
Kelder on nagu elusorganism. Ta hingab, muudab temperatuuri ning omab iseloomu. Ei ole olemas ka kaht ühesugust keldrit. Ja kui tundub, et kelder vajab palju hoolt ja armastust siis nii on ka, kuid mitte eriliselt rohkem kui tavalise külmkapi aeg-ajalt korrastamine. Arvestades keldri suurt mahutavust ligi nullenerigakuluga, siis on temperatuuri ja niiskuse kontrollimine asi millest paljud keldriomanikud isegi ei räägi kui kohustusest, vaid pigem huvitavast protsessist – sarnaselt uue hoidise retsepti või aiasaaduse sordi proovimisele.
Kui sul tekkis küsimusi või soovitusi mida meiega arutada, siis võta julgelt ühendust meie müügimeeskonnaga!
