Tõenäoliselt on kõik käinud vanas, muldpõrandaga keldris ning tundnud seda keskkonda, mis on külm ja niiske ning kus õhk oleks justkui paks ja noaga lõigatav.
Seetõttu saame ka meie hulgaliselt küsimusi, et kas ka maa-aluses majas on siis õhk niiske ning, et kas keldris lähevad toiduained kiirelt hallitama?
Tegelikult nii ei ole. Vana muldpõrandaga ja ise-ehitatud keldrid ning tänapäevast betoonist moodulkeldrid küll näevad mõnelmoel sarnased välja, kuid tehnoloogilselt erinevad üksteisest palju.
Erinevalt soojast ja kuiva õhuga eluruumiga ühendatud sahvrist või külmkapist on keldris niiske ja jahe. Kui eluruumis on suhteline õhuniiskuse tase 40-60% siis keldris on see 80-90%. Kui eluruumides on aastaringselt keskmine temperatuur 20-25 kraadi, siis keldris on see vahemikus 2-15 kraadi. Temperatuur ja niiskus on aga peamised nõuded, mis tagavad värske toidu pikaaegse säilimise. Kui külmkapis muutub porgand pehmeks ja kummiseks 1-2 nädalaga, siis see sama porgand säiliks keldris ilusti ka 6 kuud.
Kogu asja saladus peitub ventilatsioonis ning selles kui palju õhku tuleb sisse, kui palju läheb välja. Õhu vahetus reguleerib seda kui palju sooja või külma õhku lisandub ning kui palju sealt väljub. Koos õhuvahetuse ja temperatuuri muutusega kaasneb ka õhuniiskuse suurenemine või vähenemine.
Niiskus
Vanadel keldritel on muldpõrand, mis laseb maa-pinnast keldrisse niiskust ning jahedat õhku. Kui kelder ei ole tehtud betoonist või muust sarnasest õhutihedast materjalist, siis tõenäoliselt pääseb keldrisse niiskust ja lisaõhku ka lae ning seinte vahelistest pragudest ja vahedest. Kuna iga keldri asukohas on tingimused erinevad, siis niiskuse ja temperatuuri reguleerimiseks tuleb mängida ukse avamise-sulgemisega või parematel juhtudel ka ventilatsiooni olemasolul selle avamise ja sulgemisega. Kuna vanal keldril on terve põrand avatud, siis jääb mänguruumi ainult väljaminevate ühenduste reguleerimisega, sest tervelt või osaliselt põrandat kinni katta on võimatu.
Revonia maakeldrid aga on tehtud ühe tükina, betoonist ja kaetud PUR vahuga. See tähendab, et tegu on justkui õhu ja temperatuurikindla kapsliga, kus tingimusi saab muuta vastavalt vajadusele. Ka põrand ei ole terviklikult avatud, vaid omab niiskusavad, kust tuleb õiges koguses temperatuuri ning õhku sisse. Näiteks kui keldris on soov hoiustada purke ja veine, mis ei vaja suurt õhuniiskust, siis saab need niiskusavad ka tegemata jätta. Soovi korral hoiustada veine ja juurviljasid samas keldris oleme juurde ehitanud vaheseina, kus ühel pool on niiskusava ja teiselpool ei ole. Näiteks kuivemas pooles saab hoiustada aiatööriistasid ja jalgrattaid ning niiskemas siis värskeid aiasaaduseid.
Siin ka joonis sellest kuidas siseneb keldrisse õhk läbi põrandaresti ja ventilatsiooni ning kuidas ülevalt väljub soojem õhk.
Värske õhk ja temperatuur
Kui niiskusavast saab keldrisse suurel hulgal niiskust ja väheses koguses värsket õhku, siis oleme õhukoguse suurendamiseks lisanud veel ka värske õhu sissepuhke ventilatsioonsüsteemi. Lihtsamalt öeldes on tegu ventilatsioonitoruga, mis võtab õuest värske õhu, reguleerib selle maa-all õigele temperatuurile ning siis laseb keldrisse. Kui ventilatsioon tuleks otse läbi seina sisse ja oleks ~30-40cm pikk, siis tähendaks see ka seda, et suvel tuleks keldrisse õhk, mis on 25-30 kraadi soe ning talvel miinuskraadide juures. See aga säilitamiseks ei sobi.
Siin on ka joonis, kus on näha kuidas värske õhk õuest tuleb ning siis maasoojusenergia abil muutub sarnasele temperatuurile, mis on keldris. Kohale jõuab värske õhk ning mitte õues möllav temperatuur.
Vasakult algav punane nool näitab kuidas liigub õhk suvel.
Paremalt algav sinine nool näitab kuidas liigub õhk talvel.
Õhuvahetuse reguleerimine
Kui niiskus tuleb põrandast, värske õhk seinast, siis välja läheb ta otseloomulikult laes olevast ventilatsioonitorudest. Soe õhk tõuseb üles, väljub toru kaudu ning uus õhk siseneb keldrisse läbi madalal asuvate torude. Kogu süsteem reguleerib ennast ise ning töötab ilma lisaenergiat kasutamata. Soovikorral täpsemaid tingimusi keldris luua saab torude sisse lisada ka ventilaatorid mis aitavad õhku kiiremini liigutada.
Seda kui palju õhku siseneb keldrisse saab reguleerida seinal oleva sissepuhke plafooniga. Seda kui palju õhku väljub keldrist saab reguleerida laes oleva väljapuhke plafooniga. Lisaks saab tingimusi soovidele vastavaks reguleerida ka uste avamise ja sulgemisega. Kuna iga kelder on erinev, asub erinevas keskkonnas ja tingimustes ning saab erineva intensiivsusega kasutust, siis ei saa me anda täpseid kirjeldusi ja reegleid, et kui palju ühte või teist reguleerida. See tuleb omanikul endal välja selgitada. Sarnaselt parimatele hoidiste retseptidele tuleb igaühel enda nipid leida. Peamised soovitused aga on, et keldris oleks pidev õhuvahetus, niiskustase 60-90% (olenevalt riiulil asuvatest saadustest) ja temperatuur võimalikult madal. Kõige külmemal ja kõige soojemal ajal plafoonid natukene rohkem kinni keerata ning kevadel ja sügisel rohkem lahti.
Seda kuidas keldris olevaid tingimusi parandada saab täpsemalt lugeda siit!
Saunad
Revonia saunad ja keldrid on suures osas sarnased. Mõlemad kasutavad sama kujuga betoonkeha ning on katud PUR vahuga. Peamine ehituslik erinevus on, et saunapõrandas niiskusavasid ei ole vaid niiskus luuakse leiliruumis läbi kerisele visatud vee. Sauna sisenev värske õhk õuest teeb sarnase tiiru ümber betoonmooduli ning on reguleeritav läbi otsas asuva plafooni. Põhjus miks ka saunade puhul sisenev õhk peaks maapinnas soojenema või jahenema on see, et puhkudeks kui sauna ei kasutata siis ei siseneks sinna õues valitsev temperatuur ning, et kasutamise korral – vähema energiaga sauna kütta. Ka sauna laes on sarnaselt keldritele väljapuhke ventilatsioonitoru ning plafoon selle reguleerimiseks. Õhuvahetus saunas käib muidugi kiiremini kui keldris. Kerisele visatav vesi loob soojaõhumassi, mis tõuseb võlvlae alla ning tänu mille kumerusele ei jää see sinna kinni vaid liigub mööda võlvi edasi, ehk allapoole ning vahetab sealt välja madalamal asuvat jahedat õhku. Selle tulemusena on saunas hulgaliselt värsket õhku, mis pidevalt ringleb. See tähendab, et leili visates ei ole peal ja seljal niivõrd teadatuntud kõrvetavat tunnet ning, et ka jalad ei ole külma õhu käes. See muudab saunaelamuse mahedamaks, pikaajalisemaks ning ei ole nii väsitav. Pidev õhuvahetus on oluline ka selleks, et küttekeha ise kasutab ruumis olevat õhku ning, et saunalistel ei tekiks õhupuudust mis tavaliselt väljendub läbi peavalu mis esineb peale saunas käiku.
Siin ka õhuringlust selgitav joonis.
Kuna meie saunamajad ei koosne ainult leiliruumist, siis on teistel aladel oma ventilatsioonid. Saunaukse taga, kus asub duss ja pesemise ala, on oma ventilatsioon, mis tihti hõlmab ka ventilaatorit või muud lahendust, mis eemaldab pesemise käigus tekkinud niiskuse kiiremini. Kui näiteks ühes moodulis on leiliruum ja pesemisvõimalus, siis sellega ühendatud mooduli uksetaga, aga sauna eesruum või eluruum. Seal asuval eluruumil on jällegi oma ventilatsioon, mis on vastavalt vajadusele ja kasutusele loodud.
Eluruumid
Kui keldrid ja saunad on väga niisked ruumid mida tõenäoliselt igapäev ei kasutata, siis eluruumidega on lugu teine. Elurumides on ideaalne suhtelise niiskuse tase 40-60%. See tagab tervisliku elukeskkonna ning toas olevate sisustuselementide nagu puidu pikaajalise elu. Kuigi maa-alused majad meenutavad suurel määral keldreid, siis ehituslikult on nad ikkagi majadele sarnanevad. Meie maa-aluse maja võib asetada ka maa peale ning seljuhul oleks tegu tavalise betoonist moodulmajaga, mis on PUR vahuga kaetud. Selle lahenduse katmine maapinnaga muudab justkui aga eluruumi seinapaksuse ~1m võrra suuremaks. Tulemusena on seinapaksus 10cm + 15cm + 100cm= ~125cm. See tagab väga hea soojustustaseme ning tänu maapinnaga katmisele ka maasoojusenergia eelised. Niiskustase sellega ei kaasne, sest nii PUR kui ka betoon loovad veekindla kaitsekihi. Ehk ka ventilatsioon toimib täpselt nagu tavalisel majal. Väiksematel lahendustel saab ilusti hakkama vabaõhu ventilatsiooniga, keskmisel lahendustel või lahendused mida kasutatakse harvemini oleks soovituslik sundventilatsiooni olemasolu ning suurematel projektidel kas õhksoojuspumba või soojustagastusega ventilatsiooni olemasolu, mis liigutab õhku ka maja kaugemates otsades.
Kui kerkis mõni küsimus või soovid abi enda uuele lahendusele ventilatsiooni loomisel, siis võta julgelt ühendust meie müügiinimese või disaineriga.
